MIS on vabatahtlik tegevus?
Neljandik Eesti elanikkonnast pühendab osa OMA vabast ajast vabatahtlikule tegevusele.
Vabatahtlikul tegevusel on Kolm peamist tunnust:
· Piirangud toimub vabast tahtest, Mitte kohustuslikult EGA sunniviisiliselt;
· Tegija EI SAA rahalist EGA materiaalset Tasu, kuigi VÕIB SAADA Palju kasu Ning tänutäheks ka kingitusi;
· Tegutsetakse väljaspool OMA Kodu ja perekonda, Kellegi teise VÕI laiemalt Ühiskonna hüvanguks.
Vabatahtlik TEGEVUS OMA AJA, Energia VÕI oskuste pakkumine vabast tahtest JA Tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad Teisi VÕI tegutsevad peamiselt avalikes huvides JA Ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist EI loeta vabatahtlikuks tegevuseks.
Vabatahtlike abiga viiakse kõrgel tasemel Ellu Palju avaliku sektori korraldatud VÕI koordineeritud üritusi, suurusklass kultuurifestivale JA spordivõistlusi. Samuti muudab vabatahtlike Panus mitmekülgsemaks mitmed Avalikud Teenused. Ühiskondi, Kus aktiivsed, hoolivad JA vastutustundlikud Inimesed vabatahtlikena tegutsevad, peetakse terveteks JA sidusateks ühiskondadeks.
MIDA võidavad Vabatahtlikud?
Vabatahtlikke kannustab soov Midagi Korda saata, OMA ideid Ellu vii VÕI Moni PROBLEEM lahendada Ning nende Jaoks pole oluline SELLE EEST rahalist VÕI materiaalset Tasu SAADA. Samuti on vabatahtlik kohtuaste Vaba Aja huvitavalt JA kasulikult veetmise Viis. Heade kodanikena koguvad Vabatahtlikud ühiskonnas järjest Enam populaarsust.
Igaüks VÕIB OLLA vabatahtlik, olenemata soost, vanusest, haridusest VÕI sissetuleku suurusest. Vabatahtlikke Naib olevat Palju noorte merede sest noortel on Rohkem AEGA JA energiat Vabatahtliku Töö Jaoks tsitaatides töötavatel inimestel Töö-ja pereelu kõrvalt. Vabatahtlikuna tegutsetakse väga erinevatel põhjustel. Inimesi innustab suurusklass:
· Soov Midagi ise Ära TEHA,
· VÕIMALUS mõjutada JA muuta OMA elukeskkonda paremaks,
· VÕIMALUS omandada Uusi teadmisi JA oskusi,
· VÕIMALUS tutvuda erinevate inimestega,
· Soov OLLA kasulik Ning AIDATA Teisi,
· VÕIMALUS sisustada OMA Vaba AEGA,
Suurusklass noor OTSIB vabatahtlikust tegevusest põnevaid kogemusi JA Uusi sõpru, täiskasvanule VÕIB vabatahtlikkus Pakkuda Töö kõrvalt alternatiivset eneseteostust JA vaheldust Ning pensionärile hoopis võimalust OMA elukogemust jagada JA ühiskonnas jätkuvalt kasulik OLLA.
Vabatahtliku tegevuse valdkonnad
Prügi koristamine Metsatuka alt, Loomade varjupaigas koertega jalutamine JA lastekodulaste meelelahutamine on Ilmselt Esimesed kujutluspildid, MIS Vabatahtliku tegevusega seoses inimestele pahe tulevad. Vabatahtlike tegevusvaldkondade pilt on tegelikult Palju kirjum.
Eestis 2008/2009 Leidsimegi läbiviidud uuringute kohaselt on Meie vabatahtlikele KÕIGE südamelähedasemad valdkonnad Külaliikumine JA kohaliku elu edendamine (38%), Keskkonnakaitse JA loodushoid (34%), Sotsiaaltöö (33%) Ning laste JA noorte huvide Kaitse (22%).
KÕIGE Rohkem osalevad eestimaalased vabatahtlikena kohaliku elu edendamises (38% vabatahtlikest), sealjuures on maapiirkondade Inimesed võrreldes linnarahvaga aktiivsemad. Vabatahtlike tegevustena VÕIB SIIN loetleda:
· Küla-VÕI linnaosaseltside tegevuse korraldamine;
· Kodukandi elu sisukamaks muutvate Ürituste JA projektide elluviimine
· Ühistel talgutel osalemine (nt. külamaja VÕI Kodukandi ümbruse korrastamiseks);
· Kaasa rääkimine kohalikku elu puudutavates otsustes
Looduskaitse on valdkond , MIS LÄHEB Korda väga paljudele eestimaalastele (34% vabatahtlikest). Inimesed osalevad hea meelega heakorratalgutel, et OMA Kodukandi ümbrust korrastada VÕI puid metsa istutada.
Vabatahtlike tegevustena keskkonnavaldkonnas VÕIB nimetada:
· Heakorratalgute korraldamine JA loodustalgutel osalemine;
· Looduskaitselised tegevused (nt. looduskaitsealade hooldamine);
· Keskkonnaharidus JA elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine (nt. Loodusmatkad lastele, taaskasutuse võimaluste tutvustamine);
· On uuringute JA Seire (nt. Lindude Rande jälgimine JA linnuliikide loetlemine);
· Keskkonnapoliitika kujundamine (nt. osalemine valdkondlikes ümarlaudades JA seadusloomes)
Vabatahtlikel on sotsiaalvaldkonnas oluline roll, et Pakkuda mitmekülgset ABI JA tuge vähemate võimalustega ühiskonnaliikmetele. Tervelt 33% vabatahtlikest on tegevad Sotsiaaltöö valdkonnas.
Vabatahtlikud sotsiaalvaldkonnas tegelevad peamiselt laste, noorte, eakate, puuetega inimeste JA majanduslikes raskustes inimeste aitamisega. Sotsiaalvaldkonnas on suur osa vabatahtlikust tegevusest inimeselt inimesele ABI valesti sageli väljendub väikestes igapäevastes heategudes, MIDA INIMESED OMA naabrite VÕI Kodukandi Elanike heaks teevad.
Vabatahtlike tegevused on suurusklass:
· Tugiisikuks olemine
· Erialane noustamine
· Eneseabigruppide läbiviimine
· Huvitegevuste läbiviimine JA Vaba Aja veetmine
· Heategevuskampaaniate korraldamine
· Toidu, riiete jmt. ABI jagamine
· Transpordiabi (nt. liikumisraskustega eakatele Toidu koju toomine, arsti logo Unustasid salasõna? Sõidutamine)
Lapsed ja Noored
Laste JA noorte heaks pühendab OMA AEGA JA energiat suur hulk vabatahtlikke - 18% vabatahtlikest tegeleb noorsootööga Ning 22% on Seotud laste JA noorte huvide kaitsega.
Vabatahtlike tegevustena VÕIB loetleda:
· Laste JA noorte Vaba Aja sisustamine (nt. laagrite, matkade korraldamine);
· Ürituste korraldamine (nt. noortekonverentsid, Spordivõistlused);
· Noorte juhendamine JA koolitamine (nt. mentorlus, noorelt noorele töötoad);
· Noortealgatuste JA noorteprojektide elluviimine;
Vabatahtlike tegevusele tuginevad JA tuhandeid Noori kaasavad Üle-eestilised noorteühendused on suurusklass Eesti Skautide Ühing, Eesti Gaidide Liit, Noorteühing Eesti 4H, Noored Kotkad JA Kodutütred. Igas Eesti maakonnas tegutsevad Avatud noortekeskused, MIS pakuvad lastele JA Sõbrapäev mitmekesiseid Vaba Aja veetmise võimalusi. Vabatahtlikud aitavad noortekeskustes korraldada üritusi, Läbi vii huviringe Ning noorteprojekte.
Laste huvikaitse JA laste õiguste alase kodanikuharidusega tegeleb Eesti Lastekaitse Liit, Kus oluline roll on vabatahtlikel piirkonna koordinaatoritel. Tegusaid Noori ühendavad JA noorte huvisid esindavad Eesti Õpilasesinduste Liit JA Eesti Noorteühenduste Liit.
Kultuurivaldkonna vabatahtlik kohtuaste hõlmab Nii kaunite Kunstide, rahvakultuuri Table Kultuuripärandi hoidmisega Seotud tegevusi. Vabatahtlikud on asendamatu abiressurss paljude kultuuriürituste läbiviimisel, enamike rahvakultuuri JA muinsuskaitseliste seltside tegevust juhitakse JA viiakse Ellu vabatahtlike poolt.
Vabatahtlike tegevustena VÕIB loetleda:
· Kultuuriürituste korraldamine
· Üritustel JA festivalidel abistamine
· Huviringide JA töötubade läbiviimine
· Kultuurielamuste pakkumine (nt. heategevuslikud kontserdid JA Muusikajuht ja dirigent);
· Heakorratööd (nt. muinsuskaitseliste objektide korrastamine)
Sisejulgeoleku tagamisel on vabatahtlikul tegevusel Eestis väga pikaajalised traditsioonid. Alates priitahtlikest pritsimeestest JA kaitseliitlastest KUNI kaasajal tekkinud naabrivalve, abipolitseinike JA küberturvajateni.
Vabatahtlike tegevustena VÕIB Välja tuua:
· Päästetöödel abistamine (nt. tulekahjude kustutamine, kadunud inimeste otsimine);
· Korrakaitsjate abistamine (nt. abipolitseinikuna patrullimine);
· Ennetustöö JA Koolitused (nt. riigikaitseliste õppuste korraldamine, infotunnid koolides Ohutuse teemadel, avalikel üritustel demonstratsioonesinemised, lastelaagrite läbiviimine);
· Huvitegevuse korraldamine (nt. Vanglas kinnipeetavatele kunstiringi läbiviimine);
Erinevaid päästeala vabatahtlikke ühendusi koondab Ning valdkonda arendab Eesti Priitahtlik Päästeliit.
Oluline roll on vabatahtlikel Loomade õiguste EEST seismisel JA ennetustöös, et teavitada loomaomanikke JA elanikkonda Loomade EEST hoolitsemise põhimõtetest.
Vabatahtlike tegevustena VÕIB loetleda:
· Varjupaigas abistamine
· Ennetus-ja teavitustöö (nt. kampaaniate korraldamine, infomaterjalide koostamine, Tõlkimine JA levitamine, loomaomanikele infotundide läbiviimine);
· Koolitused (nt. loomakaitseteemalised Koolitused õpilastele);
· Hoiukodu pakkumine loomadele;
· Loomade õiguste EEST seismine
· Heategevusaktsioonide korraldamine
Suurimaid vabatahtlikke loomasõpru kaasav organisatsioon on Eesti Loomakaitse Selts (ELS). Paljud Vabatahtlikud käivad Abiks Loomade varjupaikades, Kus nad aitavad hoolitseda Loomade EEST, tutvustavad loomi külastajatele JA aitavad korraldada üritusi. Eri piirkondade Loomade varjupaikasid koondab Varjupaikade MTÜ.
Neljandik Eesti elanikkonnast pühendab osa OMA vabast ajast vabatahtlikule tegevusele.
Vabatahtlikul tegevusel on Kolm peamist tunnust:
· Piirangud toimub vabast tahtest, Mitte kohustuslikult EGA sunniviisiliselt;
· Tegija EI SAA rahalist EGA materiaalset Tasu, kuigi VÕIB SAADA Palju kasu Ning tänutäheks ka kingitusi;
· Tegutsetakse väljaspool OMA Kodu ja perekonda, Kellegi teise VÕI laiemalt Ühiskonna hüvanguks.
Vabatahtlik TEGEVUS OMA AJA, Energia VÕI oskuste pakkumine vabast tahtest JA Tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad Teisi VÕI tegutsevad peamiselt avalikes huvides JA Ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist EI loeta vabatahtlikuks tegevuseks.
Vabatahtlike abiga viiakse kõrgel tasemel Ellu Palju avaliku sektori korraldatud VÕI koordineeritud üritusi, suurusklass kultuurifestivale JA spordivõistlusi. Samuti muudab vabatahtlike Panus mitmekülgsemaks mitmed Avalikud Teenused. Ühiskondi, Kus aktiivsed, hoolivad JA vastutustundlikud Inimesed vabatahtlikena tegutsevad, peetakse terveteks JA sidusateks ühiskondadeks.
MIDA võidavad Vabatahtlikud?
Vabatahtlikke kannustab soov Midagi Korda saata, OMA ideid Ellu vii VÕI Moni PROBLEEM lahendada Ning nende Jaoks pole oluline SELLE EEST rahalist VÕI materiaalset Tasu SAADA. Samuti on vabatahtlik kohtuaste Vaba Aja huvitavalt JA kasulikult veetmise Viis. Heade kodanikena koguvad Vabatahtlikud ühiskonnas järjest Enam populaarsust.
Igaüks VÕIB OLLA vabatahtlik, olenemata soost, vanusest, haridusest VÕI sissetuleku suurusest. Vabatahtlikke Naib olevat Palju noorte merede sest noortel on Rohkem AEGA JA energiat Vabatahtliku Töö Jaoks tsitaatides töötavatel inimestel Töö-ja pereelu kõrvalt. Vabatahtlikuna tegutsetakse väga erinevatel põhjustel. Inimesi innustab suurusklass:
· Soov Midagi ise Ära TEHA,
· VÕIMALUS mõjutada JA muuta OMA elukeskkonda paremaks,
· VÕIMALUS omandada Uusi teadmisi JA oskusi,
· VÕIMALUS tutvuda erinevate inimestega,
· Soov OLLA kasulik Ning AIDATA Teisi,
· VÕIMALUS sisustada OMA Vaba AEGA,
Suurusklass noor OTSIB vabatahtlikust tegevusest põnevaid kogemusi JA Uusi sõpru, täiskasvanule VÕIB vabatahtlikkus Pakkuda Töö kõrvalt alternatiivset eneseteostust JA vaheldust Ning pensionärile hoopis võimalust OMA elukogemust jagada JA ühiskonnas jätkuvalt kasulik OLLA.
Vabatahtliku tegevuse valdkonnad
Prügi koristamine Metsatuka alt, Loomade varjupaigas koertega jalutamine JA lastekodulaste meelelahutamine on Ilmselt Esimesed kujutluspildid, MIS Vabatahtliku tegevusega seoses inimestele pahe tulevad. Vabatahtlike tegevusvaldkondade pilt on tegelikult Palju kirjum.
Eestis 2008/2009 Leidsimegi läbiviidud uuringute kohaselt on Meie vabatahtlikele KÕIGE südamelähedasemad valdkonnad Külaliikumine JA kohaliku elu edendamine (38%), Keskkonnakaitse JA loodushoid (34%), Sotsiaaltöö (33%) Ning laste JA noorte huvide Kaitse (22%).
KÕIGE Rohkem osalevad eestimaalased vabatahtlikena kohaliku elu edendamises (38% vabatahtlikest), sealjuures on maapiirkondade Inimesed võrreldes linnarahvaga aktiivsemad. Vabatahtlike tegevustena VÕIB SIIN loetleda:
· Küla-VÕI linnaosaseltside tegevuse korraldamine;
· Kodukandi elu sisukamaks muutvate Ürituste JA projektide elluviimine
· Ühistel talgutel osalemine (nt. külamaja VÕI Kodukandi ümbruse korrastamiseks);
· Kaasa rääkimine kohalikku elu puudutavates otsustes
Looduskaitse on valdkond , MIS LÄHEB Korda väga paljudele eestimaalastele (34% vabatahtlikest). Inimesed osalevad hea meelega heakorratalgutel, et OMA Kodukandi ümbrust korrastada VÕI puid metsa istutada.
Vabatahtlike tegevustena keskkonnavaldkonnas VÕIB nimetada:
· Heakorratalgute korraldamine JA loodustalgutel osalemine;
· Looduskaitselised tegevused (nt. looduskaitsealade hooldamine);
· Keskkonnaharidus JA elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine (nt. Loodusmatkad lastele, taaskasutuse võimaluste tutvustamine);
· On uuringute JA Seire (nt. Lindude Rande jälgimine JA linnuliikide loetlemine);
· Keskkonnapoliitika kujundamine (nt. osalemine valdkondlikes ümarlaudades JA seadusloomes)
Vabatahtlikel on sotsiaalvaldkonnas oluline roll, et Pakkuda mitmekülgset ABI JA tuge vähemate võimalustega ühiskonnaliikmetele. Tervelt 33% vabatahtlikest on tegevad Sotsiaaltöö valdkonnas.
Vabatahtlikud sotsiaalvaldkonnas tegelevad peamiselt laste, noorte, eakate, puuetega inimeste JA majanduslikes raskustes inimeste aitamisega. Sotsiaalvaldkonnas on suur osa vabatahtlikust tegevusest inimeselt inimesele ABI valesti sageli väljendub väikestes igapäevastes heategudes, MIDA INIMESED OMA naabrite VÕI Kodukandi Elanike heaks teevad.
Vabatahtlike tegevused on suurusklass:
· Tugiisikuks olemine
· Erialane noustamine
· Eneseabigruppide läbiviimine
· Huvitegevuste läbiviimine JA Vaba Aja veetmine
· Heategevuskampaaniate korraldamine
· Toidu, riiete jmt. ABI jagamine
· Transpordiabi (nt. liikumisraskustega eakatele Toidu koju toomine, arsti logo Unustasid salasõna? Sõidutamine)
Lapsed ja Noored
Laste JA noorte heaks pühendab OMA AEGA JA energiat suur hulk vabatahtlikke - 18% vabatahtlikest tegeleb noorsootööga Ning 22% on Seotud laste JA noorte huvide kaitsega.
Vabatahtlike tegevustena VÕIB loetleda:
· Laste JA noorte Vaba Aja sisustamine (nt. laagrite, matkade korraldamine);
· Ürituste korraldamine (nt. noortekonverentsid, Spordivõistlused);
· Noorte juhendamine JA koolitamine (nt. mentorlus, noorelt noorele töötoad);
· Noortealgatuste JA noorteprojektide elluviimine;
Vabatahtlike tegevusele tuginevad JA tuhandeid Noori kaasavad Üle-eestilised noorteühendused on suurusklass Eesti Skautide Ühing, Eesti Gaidide Liit, Noorteühing Eesti 4H, Noored Kotkad JA Kodutütred. Igas Eesti maakonnas tegutsevad Avatud noortekeskused, MIS pakuvad lastele JA Sõbrapäev mitmekesiseid Vaba Aja veetmise võimalusi. Vabatahtlikud aitavad noortekeskustes korraldada üritusi, Läbi vii huviringe Ning noorteprojekte.
Laste huvikaitse JA laste õiguste alase kodanikuharidusega tegeleb Eesti Lastekaitse Liit, Kus oluline roll on vabatahtlikel piirkonna koordinaatoritel. Tegusaid Noori ühendavad JA noorte huvisid esindavad Eesti Õpilasesinduste Liit JA Eesti Noorteühenduste Liit.
Kultuurivaldkonna vabatahtlik kohtuaste hõlmab Nii kaunite Kunstide, rahvakultuuri Table Kultuuripärandi hoidmisega Seotud tegevusi. Vabatahtlikud on asendamatu abiressurss paljude kultuuriürituste läbiviimisel, enamike rahvakultuuri JA muinsuskaitseliste seltside tegevust juhitakse JA viiakse Ellu vabatahtlike poolt.
Vabatahtlike tegevustena VÕIB loetleda:
· Kultuuriürituste korraldamine
· Üritustel JA festivalidel abistamine
· Huviringide JA töötubade läbiviimine
· Kultuurielamuste pakkumine (nt. heategevuslikud kontserdid JA Muusikajuht ja dirigent);
· Heakorratööd (nt. muinsuskaitseliste objektide korrastamine)
Sisejulgeoleku tagamisel on vabatahtlikul tegevusel Eestis väga pikaajalised traditsioonid. Alates priitahtlikest pritsimeestest JA kaitseliitlastest KUNI kaasajal tekkinud naabrivalve, abipolitseinike JA küberturvajateni.
Vabatahtlike tegevustena VÕIB Välja tuua:
· Päästetöödel abistamine (nt. tulekahjude kustutamine, kadunud inimeste otsimine);
· Korrakaitsjate abistamine (nt. abipolitseinikuna patrullimine);
· Ennetustöö JA Koolitused (nt. riigikaitseliste õppuste korraldamine, infotunnid koolides Ohutuse teemadel, avalikel üritustel demonstratsioonesinemised, lastelaagrite läbiviimine);
· Huvitegevuse korraldamine (nt. Vanglas kinnipeetavatele kunstiringi läbiviimine);
Erinevaid päästeala vabatahtlikke ühendusi koondab Ning valdkonda arendab Eesti Priitahtlik Päästeliit.
Oluline roll on vabatahtlikel Loomade õiguste EEST seismisel JA ennetustöös, et teavitada loomaomanikke JA elanikkonda Loomade EEST hoolitsemise põhimõtetest.
Vabatahtlike tegevustena VÕIB loetleda:
· Varjupaigas abistamine
· Ennetus-ja teavitustöö (nt. kampaaniate korraldamine, infomaterjalide koostamine, Tõlkimine JA levitamine, loomaomanikele infotundide läbiviimine);
· Koolitused (nt. loomakaitseteemalised Koolitused õpilastele);
· Hoiukodu pakkumine loomadele;
· Loomade õiguste EEST seismine
· Heategevusaktsioonide korraldamine
Suurimaid vabatahtlikke loomasõpru kaasav organisatsioon on Eesti Loomakaitse Selts (ELS). Paljud Vabatahtlikud käivad Abiks Loomade varjupaikades, Kus nad aitavad hoolitseda Loomade EEST, tutvustavad loomi külastajatele JA aitavad korraldada üritusi. Eri piirkondade Loomade varjupaikasid koondab Varjupaikade MTÜ.