Käitumine kriitilises olukorras
Otsesesse ohtu või kiiret reageerimist nõudvasse olukorda sattudes käituvad inimesed erinevalt. Mõned säilitavad rahu ja külma närvi, suudavad olukorda kainelt hinnata ning tulemusrikkalt ja õigesti tegutseda. Neid on 10 – 30%
Paljud ei oska esialgu tegutseda, jäävad nõutuna seisma või, vastupidi tunnevad võitmatut vajadust midagi teha. Nad vajavad abi, et leida õiget tegutsemissuunda ja alluvad hästi autoriteetse inimese juhtimisele. Neid on 50 – 75%
Mõned langevad masendusse ja otsivad abi. Nad vajavad turvalise täiskasvanu lähedust. Neid on 10 – 25%
Mõned satuvad paanikasse. Paanikasse sattunud inimene võib tegutseda nii, et paneb täiendavasse ohtu nii enda kui ka teiste elu. Paanikas olevat inimest ei tohi mitte mingil juhul üksi jätta, ta vajab teise inimese pidevat tähelepanu ning võimalikult kiiret ohukoldest väljatoimetamist. Neid on 1 – 3%
Kõige tavalisem reageering ebameeldivale sündmusele on shokk. Selles seisundis on kõik reaktsioonid võimalikud ja loomulikud. See on seletatav kui teadvuse eri tasandite vastuolu: inimene teab, mis on juhtunud, kuid ei soovi seda uskuda.
See, kuidas me kriitilises olukorras käitume, on peaaegu ettearvamatu. Kriisi esimestel hetkedel võetakse vastu palju informatsiooni ja mõeldakse väga kiiresti.
Mida tunneb ja mõtleb shokis olev inimene:
1. Hinda olukorda – Teadvus? – Hingamine? – Pulss? – Helista 112
2. Keskendu ja hinda olukorda, väldi paanikat.
Teadvus:
1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab sulle.
2. Raputa kergelt
3. Näpista kannatanut, kas ta reageerib valule:
- vastab arukalt – teadvusel
- vastab üksikute sõnadega raputamisele – somnolentsus
- reageerib näpistamisele käe või jala äratõmbamisega – pindmine kooma
- ei reageeri sinu tegevusele – teadvuseta
Hingamine:
- Aseta põsk kannatanu suu lähedale: Põsega tunned, kas tuleb hingeõhku.
- Kõrvaga kuuled, kas on mingit heli.
- Silmaga näed, kas rindkere tõuseb.
- Õhu liikumine on vaba, mingit häält ei kuule, rindkere tõuseb – hingab vabalt.
- Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud.
- Üksikud kramplikud sissehingamised –sage südameseiskumise korral
- Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus.
Pulss:
- Pulssi katsu kaela pealt kõrisõlme kõrguselt 2 cm paremale või vasakule.
- Katsu vähemalt 10 sekundi jooksul. Korraga katsu ainult ühelt poolt.
Hädaabikutse 112
1. Teata õnnetusest alati võimalikult kiiresti.
2. Ürita alati helistada ise, püüa vältida vahendajaid.
MIS JUHTUS?
· Õnnetus või äkkhaigestumine?
· Avarii – mis on konkreetselt juhtunud?
· Kukkus kõrgusest – umbes kui kõrgelt, millisele aluspinnale?
· Jäi millegi vahele – mille vahele, kas on vabastatud?
KUS JUHTUS?
· Täpne aadress, telefoninumber.
· Kuidas pääseda kannatanu juurde, keegi kiirabile kindlasse punkti vastu.
MILLAL JUHTUS?
· Kas praegu või tükk aega tagasi.
KELLEGA ÕNNETUS JUHTUS?
· Kas üks või mitu kannatanut?
· Täiskasvanu või laps? Mees või naine?
MIS SEISUNDIS ON KANNATANU?
· Teadvus, hingamine, pulss.
· Kas kannatanu on purjus.
NB! ÄRA katkesta kõnet enne, kui oled selleks loa saanud! Ühtegi põhjust ei esitata põhjuseta, lihtsalt uudishimust!Vajuta siia, et muuta.
Otsesesse ohtu või kiiret reageerimist nõudvasse olukorda sattudes käituvad inimesed erinevalt. Mõned säilitavad rahu ja külma närvi, suudavad olukorda kainelt hinnata ning tulemusrikkalt ja õigesti tegutseda. Neid on 10 – 30%
Paljud ei oska esialgu tegutseda, jäävad nõutuna seisma või, vastupidi tunnevad võitmatut vajadust midagi teha. Nad vajavad abi, et leida õiget tegutsemissuunda ja alluvad hästi autoriteetse inimese juhtimisele. Neid on 50 – 75%
Mõned langevad masendusse ja otsivad abi. Nad vajavad turvalise täiskasvanu lähedust. Neid on 10 – 25%
Mõned satuvad paanikasse. Paanikasse sattunud inimene võib tegutseda nii, et paneb täiendavasse ohtu nii enda kui ka teiste elu. Paanikas olevat inimest ei tohi mitte mingil juhul üksi jätta, ta vajab teise inimese pidevat tähelepanu ning võimalikult kiiret ohukoldest väljatoimetamist. Neid on 1 – 3%
Kõige tavalisem reageering ebameeldivale sündmusele on shokk. Selles seisundis on kõik reaktsioonid võimalikud ja loomulikud. See on seletatav kui teadvuse eri tasandite vastuolu: inimene teab, mis on juhtunud, kuid ei soovi seda uskuda.
See, kuidas me kriitilises olukorras käitume, on peaaegu ettearvamatu. Kriisi esimestel hetkedel võetakse vastu palju informatsiooni ja mõeldakse väga kiiresti.
Mida tunneb ja mõtleb shokis olev inimene:
- see on nii uskumatu….;selliseid asju minuga ei juhtu
- nagu unes: kohe ärkan üles ja kõik see on olnud lihtsalt paha uni
- ajataju muutub, aeg tundub tormavat või venivat
- kogu elu jookseb filmine silme eest läbi: aju otsib sobivat tegevusmudelit varasemast kogemusest
- hakatakse palavikuliselt tegutsema või, vastupidi, langetakse apaatiasse
- võimalikud kehalised reaktsioonid: oksendamine, külmavärinad, soovimatu pissimine
1. Hinda olukorda – Teadvus? – Hingamine? – Pulss? – Helista 112
2. Keskendu ja hinda olukorda, väldi paanikat.
Teadvus:
1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab sulle.
2. Raputa kergelt
3. Näpista kannatanut, kas ta reageerib valule:
- vastab arukalt – teadvusel
- vastab üksikute sõnadega raputamisele – somnolentsus
- reageerib näpistamisele käe või jala äratõmbamisega – pindmine kooma
- ei reageeri sinu tegevusele – teadvuseta
Hingamine:
- Aseta põsk kannatanu suu lähedale: Põsega tunned, kas tuleb hingeõhku.
- Kõrvaga kuuled, kas on mingit heli.
- Silmaga näed, kas rindkere tõuseb.
- Õhu liikumine on vaba, mingit häält ei kuule, rindkere tõuseb – hingab vabalt.
- Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud.
- Üksikud kramplikud sissehingamised –sage südameseiskumise korral
- Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus.
Pulss:
- Pulssi katsu kaela pealt kõrisõlme kõrguselt 2 cm paremale või vasakule.
- Katsu vähemalt 10 sekundi jooksul. Korraga katsu ainult ühelt poolt.
Hädaabikutse 112
1. Teata õnnetusest alati võimalikult kiiresti.
2. Ürita alati helistada ise, püüa vältida vahendajaid.
MIS JUHTUS?
· Õnnetus või äkkhaigestumine?
· Avarii – mis on konkreetselt juhtunud?
· Kukkus kõrgusest – umbes kui kõrgelt, millisele aluspinnale?
· Jäi millegi vahele – mille vahele, kas on vabastatud?
KUS JUHTUS?
· Täpne aadress, telefoninumber.
· Kuidas pääseda kannatanu juurde, keegi kiirabile kindlasse punkti vastu.
MILLAL JUHTUS?
· Kas praegu või tükk aega tagasi.
KELLEGA ÕNNETUS JUHTUS?
· Kas üks või mitu kannatanut?
· Täiskasvanu või laps? Mees või naine?
MIS SEISUNDIS ON KANNATANU?
· Teadvus, hingamine, pulss.
· Kas kannatanu on purjus.
NB! ÄRA katkesta kõnet enne, kui oled selleks loa saanud! Ühtegi põhjust ei esitata põhjuseta, lihtsalt uudishimust!Vajuta siia, et muuta.