Riigikogu on Eesti Rahva esinduskogu, kellele põhiseaduse kohaselt kuulub seadusandlik võim. Kuid lisaks õigusloomele on Riigikogul ka Muud ülesanded - suurusklass riigieelarve vastuvõtmine JA SELLE täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse Üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65.
Riigikogul on 101 liiget, KES valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad IgA Nelja AASTA tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise Korra sätestab Riigikogu valimise SEADUS.
Riigikogu liikmel on vaba mandaat, MIS tähendab Seda, et Riigikogu liige on Kogu Rahva esindaja. Põhimõtteliselt EI Ole Riigikogu liige Mingi Kindla piirkonna (valimisringkonna) VÕI valijategrupi esindaja. Ta PEAB arvestama OMA tegevuses Rahva HUVI laiemas mõttes. Riigikogu liikmele EI SAA Anda õiguslikult siduvaid tegevusjuhiseid. Ta on OMA otsustustes Vaba JA VÕIB lähtuda OMA parimast äranägemisest. Ometi EI tähenda näha, et Riigikogu liige EI kanna valijate ees üldse mingit vastutust. Rahvas Annab hinnangu Riigikogu liikme tegevusele järgmistel valimistel. Riigikogu liige EI Tohi OLLA üheski Muus riigiametis.
Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani Ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani. Olulisemad Firma Õigus, MIS reguleerivad Riigikogu Tööd kohta Riigikogu kodu-ja töökorra SEADUS Ning Riigikogu liikme staatuse SEADUS.
Riigikogu esimees on Eesti Riigikogu Liikmete hulgast volikogudesse eesistuja, KES moodustab Koos Kahe aseesimehega Riigikogu Juhatuse. Alates 2007. Aastast on Riigikogu esimees Ene Ergma.
Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu Tööd vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele JA Riigikogu töökorra seadusele. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid Ning kutsub KOKKU JA juhatab Riigikogu Juhatuse koosolekuid. Riigikogu esimehe volitused kestavad ÜHE aasta.
Riigikogu komisjon on Riigikogu organ. Riigikogu komisjonid jagunevad alatisteks JA erikomisjonideks. Riigikogu alatine komisjon valmistab Ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab OMA valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise Üle Ning Surnuna saabunud loomade muid seadusega VÕI Riigikogu otsusega Talle pandud ülesandeid.
Riigikogus on Järgmised alatised komisjonid:
1. Keskkonnakomisjon;
2. Kultuurikomisjon;
3. Maaelukomisjon;
4. Majanduskomisjon;
5. Põhiseaduskomisjon;
6. Rahanduskomisjon;
7. Riigikaitsekomisjon;
8. Sotsiaalkomisjon;
9. Väliskomisjon;
10. Õiguskomisjon;
11. Official asjade komisjon.
Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni Liikmete Arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade Arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus.
Riigikogu erikomisjonid
Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse ALUSEL, samuti seadusest VÕI välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, Milles määratakse Tema Koosseis, asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded JA tegevusest aruandmise Kord.
Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku HUVI pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt Kord aastas vahearuande OMA tegevusest Ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande.
Probleemkomisjoni VÕIB moodustada olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. Tegevuse lõpetamisel esitatakse Riigikogule raviarvete tegevuse Kohta.
Riigikogul on 101 liiget, KES valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad IgA Nelja AASTA tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise Korra sätestab Riigikogu valimise SEADUS.
Riigikogu liikmel on vaba mandaat, MIS tähendab Seda, et Riigikogu liige on Kogu Rahva esindaja. Põhimõtteliselt EI Ole Riigikogu liige Mingi Kindla piirkonna (valimisringkonna) VÕI valijategrupi esindaja. Ta PEAB arvestama OMA tegevuses Rahva HUVI laiemas mõttes. Riigikogu liikmele EI SAA Anda õiguslikult siduvaid tegevusjuhiseid. Ta on OMA otsustustes Vaba JA VÕIB lähtuda OMA parimast äranägemisest. Ometi EI tähenda näha, et Riigikogu liige EI kanna valijate ees üldse mingit vastutust. Rahvas Annab hinnangu Riigikogu liikme tegevusele järgmistel valimistel. Riigikogu liige EI Tohi OLLA üheski Muus riigiametis.
Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani Ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani. Olulisemad Firma Õigus, MIS reguleerivad Riigikogu Tööd kohta Riigikogu kodu-ja töökorra SEADUS Ning Riigikogu liikme staatuse SEADUS.
Riigikogu esimees on Eesti Riigikogu Liikmete hulgast volikogudesse eesistuja, KES moodustab Koos Kahe aseesimehega Riigikogu Juhatuse. Alates 2007. Aastast on Riigikogu esimees Ene Ergma.
Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu Tööd vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele JA Riigikogu töökorra seadusele. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid Ning kutsub KOKKU JA juhatab Riigikogu Juhatuse koosolekuid. Riigikogu esimehe volitused kestavad ÜHE aasta.
Riigikogu komisjon on Riigikogu organ. Riigikogu komisjonid jagunevad alatisteks JA erikomisjonideks. Riigikogu alatine komisjon valmistab Ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab OMA valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise Üle Ning Surnuna saabunud loomade muid seadusega VÕI Riigikogu otsusega Talle pandud ülesandeid.
Riigikogus on Järgmised alatised komisjonid:
1. Keskkonnakomisjon;
2. Kultuurikomisjon;
3. Maaelukomisjon;
4. Majanduskomisjon;
5. Põhiseaduskomisjon;
6. Rahanduskomisjon;
7. Riigikaitsekomisjon;
8. Sotsiaalkomisjon;
9. Väliskomisjon;
10. Õiguskomisjon;
11. Official asjade komisjon.
Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni Liikmete Arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade Arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus.
Riigikogu erikomisjonid
Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse ALUSEL, samuti seadusest VÕI välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, Milles määratakse Tema Koosseis, asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded JA tegevusest aruandmise Kord.
Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku HUVI pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt Kord aastas vahearuande OMA tegevusest Ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande.
Probleemkomisjoni VÕIB moodustada olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. Tegevuse lõpetamisel esitatakse Riigikogule raviarvete tegevuse Kohta.