Maksud JA maksusüsteem
Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud JA kehtestatud riiklikest maksudest Ning seaduse ALUSEL valla-VÕI linnavolikogu poolt OMA haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest . RIIKLIKE maksude maksuhalduriks on Maksu-ja Tolliamet. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Osa füüsilise isiku tulumaksust JA maamaks Tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse.
Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede JA tänavate sulgemise maks, Mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks JA parkimistasu. Kohalikud maksud laekuvad kohalike Omavalitsuste eelarvesse.
Riiklikud maksud:
- · Tulumaks
- · Sotsiaalmaks
- · Maamaks
- · Hasartmängumaks
- · Kaive Maksu
- · Natuuras
- · Aktsiisid
- · Raskeveokimaks.
Maksud töötasudelt
· 21% kinnipeetav tulumaks; - Maksab töötaja
· 33% sotsiaalmaks; - Maksab tööandja
· 1,0% ettevõtja töötuskindlustus palkadelt (KEHTIB alates 01.01.2013) - maksab tööandja
· 2,0% töötaja tasust kinnipeetav töötuskindlustus (KEHTIB alates 01.01.2013);
· 2,0% pensionikindlustus - maksab töötaja
· Tulumaksuvabamiinimum ühes Kuus 144 eurot
Tulumaks - füüsilised isikud maksavad tulumaksu Kogu OMA tulult, olenemata SELLE teenimise kohast (riigist). Maksustamisperiood on AASTA JA maksuvaba Tulu 2013. Leidsimegi 1728 eurot (144 eurot Kuus) Ning maksumäär 21%. Eestis on tulumaks ainude sissetulekult võetav maks . Tulumaks on otsene maks, sest deferred tax liability vähendab Maksumaksja Tulu. Tulumaks on Seotud konkreetse isiku Kogu tuluga, MIDA TA maksustamisperioodil on saanud. Tulumaks on Riiklik maks, kuigi osa maksutulust laekub kohalikele omavalitsustele. Tulumaks on Eestis kohalike Omavalitsuste põhiline sissetulekuallikas. Alates 01.04.2009 on omavalitsusele laekuva tulumaksu maar 11,4%. Pensionidelt JA Vara võõrandamisest järgi Saadud ka-Sult arvutatud tulumaks laekub riigile. Juriidiliste isikute JA mitteresidentide lunastamine tulumaks laekub täies ulatuses riigile.
Sotsiaalmaks - makstakse riiklikuks pensioni-ja ravikindlustuseks vajaliku Tulu saamise eesmärgil Töö-ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis-VÕI kontrollorgani liikmele lunastamine tasudelt, füüsilisele isikule Teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu ALUSEL lunastamine tasudelt, samuti erisoodustustelt JA neilt makstavalt tulumaksult. Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% reaalselt lunastamine tasult, ent IgA töötaja / teenistuja PUHUL vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2013. Leidsimegi on 290 eurot . Kinnipidamine toimub praegu töötaja töötuskindlustusmakse JA kohustusliku kogumispensioni MAKSE OSAS.
Maamaks - Maamaks on Riiklik maks, MIS laekub täies ulatuses maa asukohajärgse kohaliku Omavalitsuse eelarvesse. Maamaksuga maksustatakse Kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa Kasutaja. Maamaksu soodustusi on kahesuguseid:
· Soodustus, MIS tuleneb Maksumaksja isikust (suurusklass pensionärid).
· Soodustus, ms tuleneb maa sihtotstarbest VÕI maa kasutamisele seatud piirangutest (suurusklass haritav Maa ja Looduslik rohumaa, samuti maa, millel majandustegevus on kitsendatud).
· Sus 2013 aastast on elamualune maa KUNI 1500 m2 maksuvaba juhul, tsitaatides maa omanik Omab pitsat püsivat elukohta.
Raskeveokimaks on ettenähtud 12-tonnise VÕI suurema registrimassiga Veoauto JA autorongi maks. Raskeveokimaks on Riiklik maks.
Käibemaks - standardmääraks on Eestis 20% Kauba VÕI Teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% JA 0% Määra.
Natuuras - Official liikmesriikide omavahelised tollimaksud Puuduvad, kolmandate riikide diskussioonifoorumitel suhtes on kehtestatud ühtsed tollimaksumäärad.
Aktsiisid - Eestis on aktsiisid kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele JA elektrienergiale Ning pakendile. Aktsiisidel kohta tarbimist Konkurentsi JA turgu reguleeriv iseloom. Aktsiisidega piiratakse tervisele VÕI keskkonnale ohtlike kaupade tarbimist.
Hasartmängumaks on ÜKS tarbimismaksu eriliik, MIS asendab SELLES valdkonnas KÄIBEMAKSU (sellele vihjab ka mitme objekti PUHUL kasutatav maksumäär 18%). Hasartmängumaks edasi Riiklik maks. Hasartmängumaks erineb muudest maksudest SELLE poolest, et Kogu maksust laekuv Tulu kasutatakse sihtotstarbeliselt. SELLINE praktika kohta Maailmas laialt levinud. Fraktsioneerimine suurem osa hasartmängumaksust laekub mängulaudadel JA-automaatidel toimuvatelt õnnemängudelt.
Hasartmängumaks LÄHEB:
· 46% Eesti Kultuurkapitalile, MILLEST 63 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele;
· 37,4% Hasartmängumaksu Nõukogule, MILLEST eraldatakse
· 31,8% Teadus-, Haridus-, laste-ja noorteprojektide toetamiseks,
· 22% olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks,
· 10% teiste spordiprojektide toetamiseks,
· 31,7% hasartmängusõltuvusega Ning Pere meditsiini JA hoolekandega Ning vanurite JA puuetega inimestega Seotud projektide toetamiseks,
· 4% kultuuriprojektide toetamiseks
· 0,5% nõukogu kulude katteks;
· 12,7% Siseministeeriumile regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmid vahenditeks. Programmid vahenditest toetatakse regionaalseid investeeringuid laste, noorte, Perede, vanurite JA puuetega inimeste Jaoks hoolekande-, õppimis-, sportimis-ja Vaba Aja veetmise tingimuste parandamiseks.
· 3,9% Eesti Punasele Ristile