Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on mittetulundusühing (MTÜ), sihtasutus (SA) ja seltsing – kõiki kolme võib ühe sõnaga nimetada mittetulundusühendusteks ja kolmandat sektorit ka mittetulundussektoriks. Suur osa mittetulundusühendustest on kodanikuühendused ehk vabaühendused - nende sõnadega tähistatakse üksikisikute (mitte nt avaliku võimu asutuste) algatatud mittetulunduslikke organisatsioone ja nende liite.
Kolmanda sektori hulka arvatakse ka ametiühingud, erakonnad, ärihuvide huvikaitseorganisatsioonid, kutseliidud jpm, mida ei peeta tavaliselt avalikes huvides tegutsevateks..
Kui suur on Eesti kolmas sektor?
Juriidilise määratluse kohaselt toimivad kolmandas sektoris mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud, mida on registreeritud üle 30 000, kellest u 800 on sihtasutused ja ülejäänud mittetulundusühingud. 2012. aastast hakkas vahepeal ligi 34 000 organisatsioonini küündinud koguarv.
Alla poole mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ühendustest moodustavad korteri-, garaaži- ja aiandusühistud. Hinnanguliselt annavad ühendused tööd 4-5% tööjõulisest elanikkonnast. Seltsingute arv ei ole teada. 2006. aastal Kodukandi poolt läbiviidud kaardistamise põhjal tegeleb maapiirkondades ca 450 seltsingut, millele lisanduvad ilma lepinguta seltsingud ja linnades olevad.
Avalike teenuste partnerluse praktika Eestis on väga mitmekesine. Vabaühendused on avalike teenuste partneriteks nii riigi kui ka kohalikul tasandil.
– ligikaudu 80% KOVidest osutasid 2010. aastal avalikke teenuseid koostöös vabaühendustega.
Peamised avalikud teenused, mida osutatakse partnerluses vabaühendustega on:
• sotsiaalteenused (lastele, kodututele, töötutele, erivajadustega inimestele, vanuritele, vägivalla ohvritele, sõltlastele jt abivajajatele);
• kultuuriteenused (üritused, seltsimajad, laululavad, muuseumid jne);
• spordiga seotud tegevused (treeningud, baasid, professionaalsed ja rahvaspordiüritused jne);
• vaba- ja huviharidus (käsitöö, muusika, tants jne);
• noorsootöö (noortekeskused, laagrid, noorteraadio jne);
• kohaliku elu arendamine (külaseltside ja rahvamajade tegevus);
• elamumajandus ja heakord, keskkonnahoid, haridus, tervishoid, päästeteenused, kuriteoennetus, usuteenused jms.
Vabaühendused on avalike teenuste partneriks eelkõige omavalitsuste vabatahtlike ülesannete täitmisel.
MITTETULUNDUSÜHING
Mittetulundusühing (lühend MTÜ) on Eesti õiguses isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.
Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud.
Mittetulundusühingut ei saa ümberkujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.
Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist.
Õiguslikult on ka partei mittetulundusühing. Eestis on üle poole MTÜ-dest korteri-, garaaži- ja aiandusühistud, mida võib käsitleda ka kui valdusühinguid.
Mittetulundusühingu nimi ei pea sisaldama täiendit mittetulundusühing, kuid seadus nõuab, et tema nimes oleks eestikeelne täiend, mis viitab sellele, et tegemist on isikute ühendusega. Selliseks täiendiks võib olla näiteks ühing, selts, kogu, koda, klubi, föderatsioon, liit, keskliit, ring, sõpruskond, erakond, korteriühistu jne.
SIHTASUTUS
Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Erinevalt mittetulundusühingust ei ole sihtasutusel liikmeid.
Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu.
Sihtasutus on kodanikuühendus. Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.
SELTSING
Seltsing on isikuteühendus, mis on asutatud lepingulise ühinemise teel ühise eesmärgi saavutamiseks.
Seltsing ei ole juriidiline isik. Erinevalt viimasest on seltsing sobiv väikeste koosluste moodustamiseks
Kolmanda sektori hulka arvatakse ka ametiühingud, erakonnad, ärihuvide huvikaitseorganisatsioonid, kutseliidud jpm, mida ei peeta tavaliselt avalikes huvides tegutsevateks..
Kui suur on Eesti kolmas sektor?
Juriidilise määratluse kohaselt toimivad kolmandas sektoris mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud, mida on registreeritud üle 30 000, kellest u 800 on sihtasutused ja ülejäänud mittetulundusühingud. 2012. aastast hakkas vahepeal ligi 34 000 organisatsioonini küündinud koguarv.
Alla poole mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ühendustest moodustavad korteri-, garaaži- ja aiandusühistud. Hinnanguliselt annavad ühendused tööd 4-5% tööjõulisest elanikkonnast. Seltsingute arv ei ole teada. 2006. aastal Kodukandi poolt läbiviidud kaardistamise põhjal tegeleb maapiirkondades ca 450 seltsingut, millele lisanduvad ilma lepinguta seltsingud ja linnades olevad.
Avalike teenuste partnerluse praktika Eestis on väga mitmekesine. Vabaühendused on avalike teenuste partneriteks nii riigi kui ka kohalikul tasandil.
– ligikaudu 80% KOVidest osutasid 2010. aastal avalikke teenuseid koostöös vabaühendustega.
Peamised avalikud teenused, mida osutatakse partnerluses vabaühendustega on:
• sotsiaalteenused (lastele, kodututele, töötutele, erivajadustega inimestele, vanuritele, vägivalla ohvritele, sõltlastele jt abivajajatele);
• kultuuriteenused (üritused, seltsimajad, laululavad, muuseumid jne);
• spordiga seotud tegevused (treeningud, baasid, professionaalsed ja rahvaspordiüritused jne);
• vaba- ja huviharidus (käsitöö, muusika, tants jne);
• noorsootöö (noortekeskused, laagrid, noorteraadio jne);
• kohaliku elu arendamine (külaseltside ja rahvamajade tegevus);
• elamumajandus ja heakord, keskkonnahoid, haridus, tervishoid, päästeteenused, kuriteoennetus, usuteenused jms.
Vabaühendused on avalike teenuste partneriks eelkõige omavalitsuste vabatahtlike ülesannete täitmisel.
MITTETULUNDUSÜHING
Mittetulundusühing (lühend MTÜ) on Eesti õiguses isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.
Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud.
Mittetulundusühingut ei saa ümberkujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.
Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist.
Õiguslikult on ka partei mittetulundusühing. Eestis on üle poole MTÜ-dest korteri-, garaaži- ja aiandusühistud, mida võib käsitleda ka kui valdusühinguid.
Mittetulundusühingu nimi ei pea sisaldama täiendit mittetulundusühing, kuid seadus nõuab, et tema nimes oleks eestikeelne täiend, mis viitab sellele, et tegemist on isikute ühendusega. Selliseks täiendiks võib olla näiteks ühing, selts, kogu, koda, klubi, föderatsioon, liit, keskliit, ring, sõpruskond, erakond, korteriühistu jne.
SIHTASUTUS
Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Erinevalt mittetulundusühingust ei ole sihtasutusel liikmeid.
Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu.
Sihtasutus on kodanikuühendus. Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.
SELTSING
Seltsing on isikuteühendus, mis on asutatud lepingulise ühinemise teel ühise eesmärgi saavutamiseks.
Seltsing ei ole juriidiline isik. Erinevalt viimasest on seltsing sobiv väikeste koosluste moodustamiseks