Vabariigi President on Eesti riigipea. Üldjoontes on riigipeal PIIRATUD poliitiline võim, tal on esindusfunktsioon Ning ta on vahekohtunik ehk võimude tasakaalustaja Rollis.
Vabariigi Presidendi valib Riigikogu VÕI valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadiks VÕIB OLLA sünnilt Eesti Kodanik, Kes on vähemalt 40 aastat vana. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks Ning UKS ISIK VÕIB OLLA Vabariigi Presidendiks maksimaalselt Kaks ametiaega järjest.
Vabariigi President Peab Olema Sõltumatu Nii ametialaselt Table erakonnapoliitiliselt. Ametisseastumisega lõpevad Vabariigi Presidendi volitused JA ülesanded kõigis valitavates JA nimetatavates ametites Ning ta peatab ametisoleku Ajaks OMA erakondliku kuuluvuse.
Ametite PUHUL EI Ole kriteeriumiks Mitte Tasu saamise VÕI mittesaamise fakt, Vaid AMETIST tulenevad kohustused, sealhulgas tulundusühingu Juhatuse VÕI nõukogu liikmeks olemine.
Alates 09.10.2006 on Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel Riigikogu . Valituks tunnistatakse Kandidaat, Kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu 2/3 elukutset. Tsitaatides ükski Kandidaat EI SAA nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Tsitaatides Vabariigi Presidenti EI valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ÜHE kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks KOKKU valimiskogu.
Vabariigi President esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Eesti rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel on Tema pädevuses nende allakirjutamine PäRAST Seda, tsitaatides Riigikogus nad heaks kiitnud. Presidendi üksikkompetents välissuhtluses seisneb sõjaseisukorra JA sellest lähtudes ka Sõja lopu väljakuulutamises agressiooni KORRAL, samuti ettepanekus Riigikogule kuulutada Välja sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon JA erakorraline Seisukord.
Vabariigi President Riigikaitse kõrgeim Juht. Presidenti abistab Tema juures nõuandva organina tegutsev Riigikaitse nõukogu . Vabariigi President nimetab JA vabastab AMETIST Vabariigi Valitsuse JA kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna.
Vabariigi President kuulutab Välja Riigikogu korralised valimised , kutsub KOKKU Riigikogu Uue koosseisu esimese istungi JA teata SELLE. Presidendil on õigus seaduses sätestatud juhtudel kutsuda KOKKU Riigikogu täiendavaid istungeid JA erakorralisi istungeid.
Vabariigi President Saab põhiseaduses Ette nähtud alustel Riigikogu laiali saata JA kuulutada Välja erakorralised valimised. Vabariigi President määrab peaministri kandidaadi , kellele TEEB ülesandeks Uue valitsuse moodustamise. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministri Kandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, KES nimetab Kolme päeva jooksul Uue valitsuse ametisse.
Vabariigi President kuulutab Välja Riigikogus VASTU VÕETUD Seadused. Tooli Presidendi ainupädevus, millesse EI Ole kaasatud ükski TEINE põhiseaduslik institutsioon. Põhiseaduse kohaselt EI Ole Vabariigi Presidendil seaduste algatamise õigust, va põhiseaduse muutmise algatamine.
Vabariigi Presidendi ainupädevuses on RIIKLIKE autasude andmine, Milles Teda nõuandva organina abistab teenetemärkide salt. Autasude andmine tsitaatides Riigi austusavaldus on Maailma praktikas tavaliselt riigipea pädevus.
Presidendil on ainuõigus vabastada süüdimõistetud nende palvel karistuse kandmisest VÕI kergendada karistust. Rahvusvahelise Tava kohaselt on vaata riigipea suvaotsustus, MIDA TA VÕIB TEHA humaansetel kaalutlustel.
Presidendi ametihüved Vabariigi Presidendi ametihüve on ametipalk Ning Muu presidendiks volikogudesse isiku soodustus. Ametihüved on kehtestatud Vabariigi Presidendi ametihüve seadusega.
Vabariigi Presidendi ametipalga määraks on Eesti keskmise Palga korrutis koefitsiendiga 7,0. PEALE SELLE Saab Vabariigi President esinduskulude katteks esindustasu, Mille suurus on 20% ametipalgast.
Ametivolituste ajal on Vabariigi Presidendil õigus kasutada ametikorterit, ametiautot JA autojuhti. Riigipead kaitseb ametivolituste ajal politseiasutus (julgestusteenistus).
Parast ametivolituste loppu makstakse presidendile pensioni, Mille suurus on 75% kehtivast Presidendi ametipalga määrast. Parast ametivolituste lõppemist on presidendil õigus SAADA OMA kasutusse tööruumid (Uuri-ja kantseleikulud hüvitab Taotlemise) SAADA OMA käsutusse nõunik JA sekretär, SAADA ühekordset toetust AASTA ametipalga ulatuses JA kasutada ametiautot Ning autojuhti. Vajaduse KORRAL määrab Akt ilma presidendile ka Kaitse.
Vabariigi Presidendi valib Riigikogu VÕI valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadiks VÕIB OLLA sünnilt Eesti Kodanik, Kes on vähemalt 40 aastat vana. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks Ning UKS ISIK VÕIB OLLA Vabariigi Presidendiks maksimaalselt Kaks ametiaega järjest.
Vabariigi President Peab Olema Sõltumatu Nii ametialaselt Table erakonnapoliitiliselt. Ametisseastumisega lõpevad Vabariigi Presidendi volitused JA ülesanded kõigis valitavates JA nimetatavates ametites Ning ta peatab ametisoleku Ajaks OMA erakondliku kuuluvuse.
Ametite PUHUL EI Ole kriteeriumiks Mitte Tasu saamise VÕI mittesaamise fakt, Vaid AMETIST tulenevad kohustused, sealhulgas tulundusühingu Juhatuse VÕI nõukogu liikmeks olemine.
Alates 09.10.2006 on Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel Riigikogu . Valituks tunnistatakse Kandidaat, Kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu 2/3 elukutset. Tsitaatides ükski Kandidaat EI SAA nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Tsitaatides Vabariigi Presidenti EI valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ÜHE kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks KOKKU valimiskogu.
Vabariigi President esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Eesti rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel on Tema pädevuses nende allakirjutamine PäRAST Seda, tsitaatides Riigikogus nad heaks kiitnud. Presidendi üksikkompetents välissuhtluses seisneb sõjaseisukorra JA sellest lähtudes ka Sõja lopu väljakuulutamises agressiooni KORRAL, samuti ettepanekus Riigikogule kuulutada Välja sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon JA erakorraline Seisukord.
Vabariigi President Riigikaitse kõrgeim Juht. Presidenti abistab Tema juures nõuandva organina tegutsev Riigikaitse nõukogu . Vabariigi President nimetab JA vabastab AMETIST Vabariigi Valitsuse JA kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna.
Vabariigi President kuulutab Välja Riigikogu korralised valimised , kutsub KOKKU Riigikogu Uue koosseisu esimese istungi JA teata SELLE. Presidendil on õigus seaduses sätestatud juhtudel kutsuda KOKKU Riigikogu täiendavaid istungeid JA erakorralisi istungeid.
Vabariigi President Saab põhiseaduses Ette nähtud alustel Riigikogu laiali saata JA kuulutada Välja erakorralised valimised. Vabariigi President määrab peaministri kandidaadi , kellele TEEB ülesandeks Uue valitsuse moodustamise. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministri Kandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, KES nimetab Kolme päeva jooksul Uue valitsuse ametisse.
Vabariigi President kuulutab Välja Riigikogus VASTU VÕETUD Seadused. Tooli Presidendi ainupädevus, millesse EI Ole kaasatud ükski TEINE põhiseaduslik institutsioon. Põhiseaduse kohaselt EI Ole Vabariigi Presidendil seaduste algatamise õigust, va põhiseaduse muutmise algatamine.
Vabariigi Presidendi ainupädevuses on RIIKLIKE autasude andmine, Milles Teda nõuandva organina abistab teenetemärkide salt. Autasude andmine tsitaatides Riigi austusavaldus on Maailma praktikas tavaliselt riigipea pädevus.
Presidendil on ainuõigus vabastada süüdimõistetud nende palvel karistuse kandmisest VÕI kergendada karistust. Rahvusvahelise Tava kohaselt on vaata riigipea suvaotsustus, MIDA TA VÕIB TEHA humaansetel kaalutlustel.
Presidendi ametihüved Vabariigi Presidendi ametihüve on ametipalk Ning Muu presidendiks volikogudesse isiku soodustus. Ametihüved on kehtestatud Vabariigi Presidendi ametihüve seadusega.
Vabariigi Presidendi ametipalga määraks on Eesti keskmise Palga korrutis koefitsiendiga 7,0. PEALE SELLE Saab Vabariigi President esinduskulude katteks esindustasu, Mille suurus on 20% ametipalgast.
Ametivolituste ajal on Vabariigi Presidendil õigus kasutada ametikorterit, ametiautot JA autojuhti. Riigipead kaitseb ametivolituste ajal politseiasutus (julgestusteenistus).
Parast ametivolituste loppu makstakse presidendile pensioni, Mille suurus on 75% kehtivast Presidendi ametipalga määrast. Parast ametivolituste lõppemist on presidendil õigus SAADA OMA kasutusse tööruumid (Uuri-ja kantseleikulud hüvitab Taotlemise) SAADA OMA käsutusse nõunik JA sekretär, SAADA ühekordset toetust AASTA ametipalga ulatuses JA kasutada ametiautot Ning autojuhti. Vajaduse KORRAL määrab Akt ilma presidendile ka Kaitse.